Ucwaningo lwaseFrance lwabonisa ukuthi ukuchayeka emanzini abandayo kusekela isimiso somzimba sokuzivikela ezifweni, kwandisa ukushiswa kwamafutha noshukela, kuqinisa imisipha, kulwa nokukhuluphala futhi kuvimbele ukuguga, futhi okubaluleke kakhulu kuvikela futhi kuhlanze isikhumba futhi sigcine ubusha baso nokucwebezela.
Ucwaningo luqinisekisile: ukuthi noma yimuphi umuntu, ukuze ajwayele ukugeza ngamanzi abandayo, kufanele kancane kancane asuke emanzini ashisayo aye emanzini afudumele bese kuba amanzi abandayo futhi ame ngaphansi kwamanzi abandayo isikhathi esisukela emizuzwini emi-3 ukuya kwemi-5.
Olunye ucwaningo luye lwaxwayisa ngomphumela wokucindezeleka okungokwengqondo nemizwa yokukhungatheka esiza ukukhiqiza i-hormone adrenaline, esheshisa ukubonakala kwezimpawu zokuguga, futhi ikhulise izinga likashukela egazini, okuholela ekubhujisweni kwamangqamuzana esikhumba. .
Ochwepheshe bezempilo kanye nongoti bokulwa nokuguga nabo bayeluleka ngokushintsha amafutha omnqumo esikhundleni sawo wonke, njengoba kuthuthukisa ukugaya, futhi aqukethe ama-antioxidants namavithamini A no-E.
Ngaphezu kokudla i-salmon, i-mackerel ne-sardines kathathu ngesonto, ngoba ivuselela imisebenzi yezinzwa futhi iqinise imisipha, okuthuthukisa ukubukeka kwesikhumba futhi kubonakale kusha.
Ucwaningo nezifundo akukapheli futhi ngeke kuyeke ukuqinisekisa nokukhuthaza ukukhetha kwendlela yokuphila enempilo ukuze uthole isikhumba esinempilo nesihlanzekile, ngakho-ke masizinike isikhathi sokuba nesikhumba esihle nesigqamile.