Sikuphatha kanjani ukucindezeleka nokuqwasha?
Usomahlaya othile wake wathi “ikhambi elingcono kakhulu lokuqwasha iwukuba ulale kakhudlwana,” kodwa lokho akulula ngaso sonke isikhathi.
Ucwaningo olusha luphakamisa ukuthi indlela entsha nelula yemizuzu eyi-10 ingase yehlise ingcindezi, yenze kube lula ukulala nokuhlala ulele futhi. Le ndlela, eklanyelwe ukwenziwa ngaphambi kokuyolala, ihilela ukugxila ngokwengqondo endaweni ethule nephumule, njengamagagasi olwandle noma ichibi elizolile elizungezwe izihlahla ezinde, nokuphefumula kancane nangokujulile, ngokusho kweSaudi. iphephandaba, Asharq Al-Awsat.
"Le ndlela yakhela emsebenzini wangaphambilini igcizelela ukuthi ingcindezi futhi Ithinta kabi ukulala. Ziningi izici ezaziwayo ezisengozini yesifo senhliziyo, njengokubhema, isifo sikashukela kanye ne-cholesterol ephezulu, kodwa zimbalwa kakhulu ezaziwayo ngokucindezeleka.”
Ucwaningo, olwethulwa ngo-Okthoba odlule emhlanganweni waminyaka yonke we-American College of Chest Physicians e-Atlanta, luqinisekisa ukuthi le ndlela inciphisa isikhathi esithatha umuntu ukuze alale, ithuthukise izinga lokulala futhi inciphise ukucindezeleka.
Ngokwe-American National Center for Sleep Disorders Research, abantu abadala abangamaphesenti angu-30 kuya kwangu-40 bahlushwa ezinye izimpawu zokuqwasha, njengokungakwazi ukulala noma ukungakwazi ukulala, kanti abantu abadala abangu-10 kuya ku-15% bahlushwa ukuqwasha okungapheli. .
Omunye uchwepheshe wezokulala wagcizelela ukuthi kufanele kuqashelwe lapho kuchazwa imiphumela yalolu cwaningo.” “Akuwona ubuciko obusha, kodwa igama elithi ‘Ukulawula Ukukhathazeka’ limane liyigama elingelona iqiniso, njengoba ukunciphisa ukucindezeleka bekulokhu kuwusizo ekusizeni abantu ukuba balale. ” Nakuba u-Verma egcizelela ukuthi ukunciphisa ukucindezeleka kunoma yiluphi uhlobo kuzoba nemiphumela ecacile, kubalulekile ukwazi isizathu sangempela sokuthi kungani abantu benenkinga yokulala.
Lolu cwaningo luphinde lwabonisa ukuthi izinkinga zokulala zihlotshaniswa nokwanda kwengozi yokuba nesifo sikashukela, isifo senhliziyo nemithambo yegazi, ukucindezeleka, izingozi zomgwaqo, nezinye izinkinga.
Nakuba ukunciphisa ukucindezeleka kunenzuzo, u-Verma ugcizelela ukuthi izinzuzo azibalulekile kakhulu. "Kuzokusiza ukuthi ulale, kodwa akuqinisekisi ukuthi ulale kahle noma ungabi nezinkinga zokuphefumula ngenkathi ulele, isibonelo," usho kanje.
U-Verma weluleka abantu ukuba baphumule kahle ngaphambi kokulala futhi bakhohlwe ngazo zonke ezinye izifundo namathonya okwenzeka phakathi nosuku. “Kufanele wenze ukulala kube yinto eza kuqala ekuphileni kwakho,” kwengeza uVerma.