Ingabe ukukhuluphala kuyawuthinta ubuchopho?
Ingabe ukukhuluphala kuyawuthinta ubuchopho?
Ucwaningo olusha lubonisa ukuthi ukudla okunamafutha angeke kwengeze amafutha okhalweni lwakho kuphela, kodwa kungase kudale umonakalo engqondweni.
Ngokusho kwephephandaba, i-Medical Express, ucwaningo lwamazwe ngamazwe, oluholwa izazi ze-neuroscientists e-University of South Australia (UniSA), uProfesa Shen Fu Zhou, kanye noProfesa Ohlangene uLarisa Bobrovskaya, bathola ukuxhumana okucacile phakathi kwamagundane adla ukudla okunamafutha amaningi angu-30. Amasonto, okuholela kusifo sikashukela kanye nokuncipha kwamakhono abo okuqonda okwalandela, okuhlanganisa ukuthuthukiswa kokukhathazeka nokudangala kanye nokubhebhetheka kwesifo i-Alzheimer's.
Futhi amagundane anokuphazamiseka kokusebenza kwengqondo ayevame ukukhuluphala ngenxa yokuphazamiseka kwemetabolism okubangelwa izinguquko zobuchopho.
Abacwaningi abavela e-Australia nase-China bashicilele abakutholile ku-Journal of Metabolic Brain Diseases.
ULarisa Bobrovskaya, isazi sezinzwa kanye nesazi samakhemikhali ezinto eziphilayo eNyuvesi yaseNingizimu Australia, uthi lolu cwaningo lwengeza ebufakazini obukhulayo obuhlanganisa ukukhuluphala okungapheli, isifo sikashukela kanye nesifo i-Alzheimer, okulindeleke ukuthi sifinyelele ezigidini eziyi-100 zabantu ngo-2050.
UProfesa Bobrovskaya uthi: “Ukukhuluphala nesifo sikashukela kwenza isimiso sezinzwa sibe buthaka, sibhebhethekise ukuphazamiseka kwengqondo nokuncipha kwengqondo. Lokhu sikukhombisile esifundweni sethu samagundane.”
Ocwaningweni, amagundane anikezwe ngokungahleliwe ekudleni okujwayelekile noma ukudla okunamafutha amaningi amasonto e-30, kusukela emasontweni ayisishiyagalombili ubudala.
Ukudla okudlayo, isisindo somzimba kanye namazinga eglucose kwabhekwa ngezikhathi ezahlukene, kanye nokuhlolwa kokubekezelela i-glucose, i-insulin kanye nokukhubazeka kwengqondo.
Amagundane ekudleni okunamafutha aphezulu akhuluphala kakhulu, aqala ukumelana ne-insulin futhi aqala ukuziphatha ngendlela engavamile uma eqhathaniswa nalawo aphakelwa ukudla okujwayelekile.
Amagundane esifo se-Alzheimer ashintshwe ngokofuzo abonise ukuwohloka okuphawulekayo ekuqondeni nasekushintsheni kokugula kwengqondo ngesikhathi ephakelwa ukudla okunamafutha amaningi.
UProfesa Bobrovskaya uyachaza: “Abantu abakhuluphele ngokweqile banamathuba angu-55% okucindezeleka, futhi isifo sikashukela siyoyiphinda kabili le ngozi. Okutholakele kwethu kugcizelela ukubaluleka kokubhekana nobhubhane lokukhuluphala emhlabeni wonke. Inhlanganisela yokukhuluphala, ubudala kanye nesifo sikashukela kungenzeka ukuthi kuholele ekuwohlokeni kwamakhono okuqonda, isifo i-Alzheimer kanye nezinye izinkinga zempilo yengqondo.”